Jup, ma ei kirjuta siia tavaliselt midagi, esiteks sest, mul on üpris igav elu ja teiseks, kõik seiklused, mis juhtuvad minuga, ununevad mul tavaliselt kiiresti ära. Huvitav, kas päris blogijad, kirjutavad telefonis drafti valmis kui nad näevad linna peal ägedaid asju või on asi lihtsalt minu kohutavas mälus?

Kuid igatahes.. mäletate kuidas ma käisin kunagi Siberis ja siis pani Mongooliasse ka takkajärgi? Noh, nüüd ma Mongooliasse ei lähe, aga koos Poisiga võtame ette terves pikkuses (peaaegu) TransSiberia rongitee. Lendame Vladivastokki ja hakkame sealt minema, vahepeal teeme ühe pikema kõrvalepõike Baikali äärde. Ja siis teeme Kazanisse (otsene tee läheks läbi Permi ja muude selliste kohtade) ja kõige tipuks jätkame Moskvast veel Peterburgi ja sealt sõidame rongiga Tallinna ja Tallinnast Tartusse kah. Et saaks öelda, et kõik maa sõitsime rongidega (ning et see päriselt ka on võimalik).

Kõigest sellest ja meie muudest rändamistest saab lugeda, aga meie ühisest eesti-inglise keelsest blogist, mille leiab siit. Luban, et üritan end ja Poissi vähemalt enne reisi ja reisi ajal piisavalt piinata, et me ikkagi kirjutaksime, sest vähe sellest, et teistel võib-olla on huvitav, on endal ka arvatavasti mõne aja pärast päris huvitav lugeda, et mis kõik.

See blogi kinni ei lähe, elab edasi oma vaikset olematuse elu. Võib-olla ühel hetkel mind tabab muusa. Võib-olla mitte. Näis. Aga las ta olla.

(Minu suvine tipphetk onhetkel olnud see, et sain ämmaemandate kõige raskemast eksamist läbi (vaevu, läbi pisarate), lähen ametlikult 5ndale kursusele ning vaatan närviliselt lõputöö faili ja mõtlen, et peab tegutsema hakkama)

Advertisements